Meie loomad on ka kenasti karjamaal-marjamaal, aga seal on nii märg ja vesine, et ilusate piltidega tuleb veel oodata. Puha mudakoonud ja porisõrad. Ja muud määrdunud kehaosad, millele aitab kaasa vett pilgeni täis karjamaarohi. Aga õnneks sai kevadel laudas paksus põhukihis tehtud palju pilte puhastest dorperitalledest, nii otseses kui ülekantud tähenduses. Ja nagu ütleb Karulakandi uusvanasõna - alati on õige aeg nunnude tallepiltide jaoks. Loe lisaks

Täna, 10.mail, toimus Hallimäe talus tõeline karjalaskepäev. Tõeline seetõttu, et õues olid meie lambad juba varem, kuid ninaesiseks ikka silo - väljas oli lihtsalt ruumi rohkem talledel kepsutamiseks! Tänasest on söögiks karjamaarohi.
Loe lisaks

Kevad on küll kaunikesti ebastabiilne aga tasapisi ta tuleb. Ja sellega seoses sellega lükatakse varjualt välja ka grillid. Tahaks juba värsket, kvaliteetset talliha küpsetada ja saslõkki säristada. Aga selleks oleks muidugi vaja ka liha...
Aga nii nagu kukeseened, maasikad ja kevadine rabarber on ka parim talleliha paraku hooajaline. Tall sünnib kevadel, kasvab päikesekäes rohelistel rohumaadel. Parim, rohumaal kasvanud talleliha saab tarbimisküpseks alles suve teises pooles, pärast jaanipäeva. Loe lisaks

Palju õnne hallimäelastele esikoha puhul! Väga tubli esmapoegija! Rõõmu talus tegi eile poegimisaja avalöögi üks kogenud dorperi utt, kes oma lapsega ka juba leiba luusse lasi, kui varahommikul lauta jõudsime. Loe lisaks

Loe lisaks

Enne kui hakata kirjutama lambarasva kasutamisest seebi keetmisel, pean vajalikuks ära märkida, et meie koduses köögis on lambarasv kasutusel ka mitmete toitude valmistamisel.

Lamba magu ümbritsev rasvavõrk ehk rasvik on meie pere lemmik. See pitsiline membraan on tõeline delikatess, eriti hinnatud just idamaade köögis.

Kuna rasva omadused sõltuvad looma vanusest, söötmisest ja rasv anatoomilisest päritolust, siis  on eriti maitsev rohumaal kasvanud tallede rasvik ja neerurasv.  Lamba kõhuõõnsusest võetud rasval on küllastunud rasvhapete osakaal 70-80%. Tegemist on väga stabiilsete rasvadega, mis sobivad hästi praadimiseks.

Loe lisaks

Iga kord kui kui karja on paarituseks toodud täiesti uus jäär on tunne ärev - tea kas uus loom on olnud viljakas ja teinud seda mida vaja. Eriti ärev on olukord kui jäära eest on palju-palju raha makstud, seega ootused ekstra kõrged!
Ja Hallimäe talu vahetas möödunud aastal kogu sugujäärade pundi uute, Iirimaalt toodud tippjäärade vastu välja. 
Ultraheli uuringud on esimene võimalus teada saada, kuidas paaritus läks.
Ja nii ongi jaanuari keskpaigas muidu talvises rahulikus laudas äkki palju sehkendamist. Tiined (eeldatavasti) rahulikud uted koondatakse ja "valgustatakse" ultraheli aparaadiga läbi. Ja saabubki tõehetk - kui palju on kevadisel poegimisajal tallesid oodata. Loe lisaks

Loe lisaks

Vanasti kattis SIGA jõululaua.

Sead on nüüd otsas.             

Lehmad on kah otsas

Väikemajapidamistesse on lisaks lemmikutele (kass, koer ja mõnikord hobune) jäänud tootmisloomadest kana ja lammas/kits.

Ja SEA püha rolli on LAMMAS edukalt üle võtnud - enamgi veel! Lammas annab lisaks lauale ka kingikotti ning kuusealla. Ja hoiab varbad soojas!
Loe lisaks

Loomulikult ei julgeks ma hallimäelastega võistelda näiteks lihagrillimises ega Ala-Mähkliga näiteks meriinokasvatuses, aga pisukese paaritusvõistluse saame talvekuude tujutõstjaks käima tõmmata küll. Nimelt panime me jäärad karja juhtumisi Hallimäe taluga ühel ja samal päeval - oktoobrikuu viimasel. Muidugi ikka nii, et nemad oma uued uhked Guinnessiga õlitatud lleyni jäärad oma lleynikarja ja meie oma dorperi jäärad oma dorperikarja. Ja Lilian oma meriino jäärad oma meriinokarja ainult mõni päev hiljem. Aga sellegipoolest -
KELLE KARJAS SÜNNIB MÄRTSIKUU LÕPUS ESIMENE TALL???
Loe lisaks

Tõuaretus püsib peamiselt kahel tegevusel - pideval valikute tegemisel, kus eemaldatakse karjast need loomad, kelle edenemine ei vasta aretaja (ning aretusprogrammiga seatud) ootustele ning uue kvaliteetse geneetilise materjali sissetoomisele. Hallimäe talus tegeleme süvitsi lleyni tõu edendamisega Eestis. Pidevate karjasiseste valikute tegemisel aitab meid pidev monitooring sellest kuidas lambad hakkama saavad - nimetatakse seda jõudluskontrolliks. Registreerime kõik paaritused, põlvnemised, sünnid kasvamised ja surmad. Tallesid kaalume sünni hetkel, ja alates kolmandast elukuust iga kahe-kolme nädala tagant. Hindame nii seda, milline tall sobib edasiseks karja täienduseks kui ka seda, milline lambaema täidab meie ootusi. Ja ootame me lihtsaid poegimisi, kaksiktallesid, rohket emahoolt tallede eest ja piima, mis paneb talled kiirelt kosuma. Uted, kes ei ole parimad lähevad karjast välja. Selline valikutel põhinev aretus on pidev ja rutiinne protsess: on vaja koguda võimalikult palju olulisi andmeid, kogutud andmeid analüüsida ning teha andmetel põhinevad ratsionaalsed otsused.
Aretuse teine pool on keerulisem - tuleb tuua juurde uut kvaliteeti. Ja 2024 aasta läbivaks teemaks ongi olnud uute, parimatest parimate tõuloomade karja toomine. Loe lisaks

Käes on lambasööjate parim aeg - kevadel sündinud talled on rohupeal ja päikesepaistes sirgunud suurteks ja parim talleliha jõuab ka lauale. Parim aeg - nii palju lõhnu ja maitseid! Ja inimesed oskavad seda ka hinnata. Igal nädalal saavad inimesed meie lihakarnist maitsvat grillile ja pannile.
Ja telefon heliseb taas ning küsitakse tallekarreed. 20 kg. Nädalas.
On see siis lihuniku-lambapidaja õnn või õnnetus? Loe lisaks

Selle aasta poegimisaeg on läbi saanud ja talled rõõmsalt ringi kepslemas. Sellel aastal oli nii, et meriinod ja ristandid poegisid varem ning kevadisse poegimisse jäid ainult lleyni lambad. Nii ongi kergem tõupõhist kokkuvõtet teha.

Ja kokkuvõte on iseenesest lihtne: "5+". Loe lisaks

Erinevalt supermarketi maailmas elavatest sööjatest ei ole päristoidul olevatel inimestel värsked maasikad kogu aeg laual - tuleb oodata juuni teist poolt ja siis on see päikseküps, suus sulav mari peenrast võtta. Ja kolme nädala pärast on see rõõm läbi... Aga siis tulevad sõstrad ja enne oli rabarber jne. Kuigi kõik hea ei ole kogu aeg kättesaadav, siis see mis hetkel on kättesaadav on parim! Mitte nagu veebruarikuine tuim maasikas (ei saa võrrelda oma peenra päikesesooja suvise marjaga)...
  ...või värske kartul...
       ...või talleliha...
...iga asi omal ajal - nüüd on möödunud kevadised talled söödud ja lihakarnis on piisavalt aega ja ruumi tegeleda uhelamba väärindamisega. Tohutu avastamise rõõm ja palju värskeid hõrke maitseid. Loe lisaks

Seekord peab üks kaart ütlema rohkem kui tuhat sõna.
Hiljuti ilmus Falstaff Nordic Restaurant Guide hinnang ja soovitus Eesti restoranide külastamiseks. See, et 16 restorani, mis olid saanud "meistritaseme" või "tipptaseme" asuvad valdavalt Tallinnas ei pane ilmselt imestama. Aga, et see geograafia on nii kaldu... Ja loomulikult teeb eriliselt uhkeks, et lisaks Pädaste mõisale asub väljaspool Tallinna kuldset sära meie oma Lüllemäe "Kolm Sõsarat"! 

Loe lisaks

Meie kliimas on nii, et kariloomadel jaguneb aasta suuresti kaheks. Suvi on vabadus - päike, udused hommikud karjamaal ja lõpmata koguses maitsvat värsket rohtu. Palju ruumi, uitamist sooservas ja mäeotsas, joogiks voolav vesi ojakesest. Selle romantika keskel kasvavad ka kevadel sündinud talled suureks.
Talvel on elu sootuks teine - loomad kolivad lauta kuivale allapanule. Söögiks on suvel hapendatud silo või kuivatatud hein. Joogivesi voolab kraanist. Jooksmisruumi on vähem aga ka kevadised kepsutajad on saanud suuremaks ja rahulikumaks. Eks pimedal-külmal aastaajal ongi mõnus kuivadel põhkudel külg-külje kõrval pikutades lauda tuulevaikust ning kõrval külitaja soojust nautida. Ja kusagil lamba kõhus areneb juba uus kepsutaja, valmis kevadisse päikesepaistesse sündima. Loe lisaks

Käes on aeg kus teeme viimaseid sügisesi silolõikuseid ning tassime suve jooksul varutud sööta lautade juurde. Meie maastik on piisavalt järsk ja keeruline, et talvel lumiste-jäiste teedega enam rasket silokoormat vedada ei saa... 
No ja kui liigud põlule, siis kohtad ikka midagi mis märkimist väärib. Tänane lugu on mõmmikutest ja nende lustitegudest. Loe lisaks

Peagi on algamas mihklikuu ja teadagi... Igal oinal...
Kuidas iganes ka vanal hallil aja ka ei olnud, siis tänapäeval on tõesti kätte jõudnud kõige parem talleliha söömise aeg. Kevadel sündinud talled on nüüdseks juba 3-5 kuuseks saanud ning saavutanud piisava kaalu ent säilitanud tallilihale kõige iseloomulikuma õrnuse. Kui tahta maitsta parimat talleliha, siis nüüd on see aeg! Ja kui tahta seda maitsta ka talvel, siis peaks praegu varusid külmikusse talletama. 

Loe lisaks

Oma karja täienduseks oleme aastate jooksul Inglismaalt importinud parimaid Lleyni tõuloomi. Nende loomade järeltulijatest valime omakorda parimad puhtatõulised jäärad, keda saab kasutada teiste karjade parandamiseks. Me ei müü jäärtallesid vaid eelistame kasvatada noorlooma üles ning müüa maha siis kui ta on täiskasvanuna ilmutamas kõiki tõule omaseid tunnuseid. Selline 1,5 aastane loom on küps ja valmis paaritama. Loe lisaks

Jaanipäev ja jõulud on lihatootjatele ja -sööjatele pidupäevaks. Kui jõuludel küpsetatakse ahjus mahlane lambapraad, siis jaanipäeval valmistatakse lammast grillil. Ja lammas on mõlemal viisil imehea! Ka saslõkk on vana klassikaline lambaliha toit.  Loe lisaks

Lambad (ja loomulikult kitsed) armastavad oma ürgesivanemate kombel kõrgematel kohtadel turnida. Jaheneval õhtul, kui emad varjust välja tulevad, et parimat söömisaega kasutada, algavad tallede piirideproovimised kivihunnikutel.

Loe lisaks

Hallimäe talu lambapidamise aastaring hakkab vast pügamisega. Seda seetõttu, et katsume lambad enne poegimist pügada - nii on poegimisajal solgutamist vähem ja lambad veel korra ülevaadatud. Ja kui pügamine tehtud, siis algab kohe poegimine ja siis talleralli ja siis karjamaad ja siis - ja siis - ja siis... Sügisel kui loomad taas lauta tulevad, saab puhkust. Tore aeg! Loe lisaks

Viimati kirjutasin lihakarni päevaraamatusse sellisest lambaliha nähtusest nagu "mutton". Ega ma ei teadnud muud vastat kui "vana lamba liha". Kui mutton on üle kahe aastase lamba liha ja talleliha on kuni ühe aastase lamba liha, siis mis jääb sinna vahepeale? Lisaks on mutton täiesti võõras keeles aga "vana lamba liha" kohmakas ja segane mõiste (jäärast ei saa muttonit - see on ute või oina liha). Ei jäänudki muud üle kui asusin emakeele varamutesse otsima mõnda unarsõna, millega ehk kõlbaks muttonit asendada. Sain targemaks. Aga siiski on meie emakeelne (ja murdekeelne) lambasõnavara üllatavalt kasin... Lambakasvatajatena võiksime aidata seda ka arendada!
Loe lisaks

Talvel on talus omad tegemised, mis toimuvad hoopis teises rütmis, kui suveperioodil. Lambad peavad olema muidugi toimetatud, aga seda toimetamist on laudaperioodil kuidagi tunduvalt vähem. Ja aiamaa saab ka talvel iseseisvalt hakkama ning üldse on pimedal ajal väljas kuidagi vähem teha. Toas on ahjusoojus ja aurav tee ja kudumisnurk. 
Sest kui on lambad, siis on ka villa. Ja kui on meriinolambad, siis on kohe eriti head villa, millest teha megamõnusat lõnga. Kuna mul on lambaid-villa-lõnga ning mulle meeldib kududa, siis on pikad pimedad talveõhtud (ja tegelikult ka enam mitte nii pikad ja nii pimedad talveõhtud) mulle meeltmööda, sest igasuguste toimetuste vahepeal on võimalik nii mõnigi kudum valmis vihtuda.
Loe lisaks

Möödunud aasta lõpupoole üllitas Mahepõllumajanduse Koostöökogu koostöös Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liiduga toredad õppevideod sellest kuidas lambapidamist efektiivsemalt korraldada. Valmis kaks videolugu - kuidas majandada karjavalvekoertega ning milliseid koondamisaiasüsteeme kasutada. Oma kogemusi jagavad nendes klippides Maavillased: Lill Rõõmutalust ja Lilian Ala-Mähklilt. Aadam võib ju kaugelt paista nagu mitte nii maavillane... Aga no nii poolmaavillane on ta ikka. Loe lisaks

Loe lisaks

Kui kiired sügistööd möödas, kari sorteeritud ja jäärad karjas, siis võttis meie Kalle endale esimest ja viimast korda puhkust. Lahkus vaikselt kõrgematele karjamaadele, sama väärikalt nagu oli elanud oma pika tööka karjakoeraelu.

Loe lisaks

Selle nädala lõpus - tuleva alul saab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava eestvedamisel toimuma Eesti Villa nädal (12 - 18 november 2022). Ise sellele ägedale ettevõtmisele ilmselt ei jõua - talutööd tahavad tegemist. Siiski sai sellel nädalal ka ise ääriveeri villatööd tehtud - toimus sõnnikulaotamine ja sellega koos tegime maa villaseks. Loe lisaks

Lambarasv põleb väga hästi - seda teadsid juba vanad eestlased, kes sellest materjalist küünlaid valasid. Lisaks on tegemist kohaliku toorainega - tegelikult isegi jäätmega, sest inimtoiduks seda enamasti ei kasutata. 
Loe lisaks

Kahel korral aastas kulgeb mööda Rebasemõisa külateed lambakari, võttes tee mõneks ajaks oma valdusesse ja aeglustades seetõttu pelgalt oma olemasoluga tormakaid kullereid, pakkudes huvitavat vaatepilti mööduda üritavatele turistidele ja sooja äratundmisrõõmu kohalikele, kes parasjagu juhtuvad kas kodupoole või siis just sealt eemale liikuma.
Loe lisaks

Hallimäe talu pakub mahedat lambaliha, mis suviläbi kasvanud Karula kuplite karjamaadel.  Tänu oma lihakarnile saame erinevaid tooteid - praetükid, steigid, karree jne - pakkuda otse Loe lisaks

Võiks vist teha uue vanasõna - dorper vahetab septembris  villa, tuleb pikk soe sügis. Loomulikult on see meelevaldne tõlgendus ja puudub "teaduslik uuring ja piisav tõendusmaterjal". Aga kuna kõik dorperiga seotu on suhteliselt uus ja kombinatsiooni Eesti kliima/dorperi villavahetus kohta pole kellelgi ülemäära kogemust, siis on ju tore mängida mõttega, et küllap tänavune hilissügisene villavahetus on üleüldise kliimasoojenemisega seotud.





Loe lisaks

Rootsist saabusid Rõõmu talu karja kaks epohhiloovat dorperi jäära, kelle välimik ja geneetilised omadused on silmipimestavad. Tegu on Kaya geneetikaga, mis lisab meie karjale väga kvaliteetset dorperiverd.

Loe lisaks

Esimene silo,  alatine elevus maavillaste leeris. Rõõmu talu esimene silo teeb südame soojaks ja suu vesiseks samavõrd, kui Hallimäelaste steigid. Söök on elu, sööt on elu. Heal söödal püsib (lamba)maailm. Ants pakib, Mats kiletab. Kahju, et nad on nii kiired ja vihased, et kabiini ei jõua/julge pildistama minna. Ei mingeid valgeid mütse ega sulnist steriilsust. Higi voolab ja silmad põlevad peas, pea kohal on mustad äikesepilved, silo ei armasta vihma, räägitagu mida tahes.  Loe lisaks

Kui talvisel ajal on lihakarnist tulnud mõnusaid oma talu lambalihaga pelmeene ja imemaitsvaid lambapraetükke, siis kevad muudab lihuniku lõikejoont. Nüüd on suurte praadide aeg läbi - lammas kolib õue. Kellel veel kasvamise aeg ees, see karjamaale ja kellel on aeg juba tulnud see grillile.

Loe lisaks

Maavillaste dorperid, meriinod ja lleynid rõõmustavad veel ka homme silma Maamessil Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu telgis. 
Loe lisaks

Kuldnokk on kohal, esimesed liblikad liikvel ja laudas on kuulda tallede heledat "määd". Sel aastal tegid Hallimäe talu laudas otsa lahti lleyn´i tõugu lambad ja üllatavalt just esmapoegijad. Lähed hommikul lauta ja näed vastsündinud tallesid ema juures tuterdamas ning esimesi piimalonkse võtmas - mis nii viga karja juures käia! Mul jääb üle vaid talled kaaluda, märgistada ja laudaraamatusse kirja panna. Kõik see võtab vaid minuti ning siis saavad värsked ilmakodanikud jälle segamatult emaga koos olla.


Loe lisaks

Talv otsa on laudas olnud teatav rutiin ja rahu. Lähed, vaatad lambad üle, vajadusel söödad (kord 5 päeva tagant) ja joodad. Koerad vajavad rohkem hoolt - neid peab ikka igapäevaselt söötma. Vahepeal on küll toimunud ultraheli uuringud ja selgunud on kellel mitu talle kõhus on ning vaktsineerimine. Ent üldiselt on lühikesed päevad ja rahulik igapäevane/nädalane rutiin. Poegimisaja ettevalmistused löövad elu laudas taas käima. Ja tore ongi - päevad on mõnusalt kevadised (ehkki maa on veel paksu lume all), mõnus on laudas toimetada.

Loe lisaks

Rõõmu talu karja  valvab aasta ringi kuus suurt karjavalvekoera (Hallimäel ja Ala-Mähklil samamoodi omad koerad ja sarnane aastaring) . Suvel on nad paarikaupa või üksinda koos erinevate loomagruppidega koplites. Talvel on lambad kõik koos laudas ja koerad koos nendega. Kaks täiesti erinevat elustiili, millega koerad peavad harjuma.  
Loe lisaks

Loe lisaks

Ega see jutt seekord väga pikk ja keeruline ole... Kuna sügisel sai füüsiline keha kannatada ja vajas natuke kohendamist, siis sellel kevadel Hallimäe talu pügajateenust pakkuda ei saa... Arstid lihtsalt ei luba. Ja eks seda keha tahaks veel mitmeidki aastaid kasutada - seetõttu las kosub.  Loe lisaks

Kuni 13. veebruarini (k.a) müüme lambavalget lõnga jämedusega 7/6 tavapärasest soodsama hinnaga ehk siis 30 €/kg (muidu 60 €/kg). Sellest kuuekordsest lõngast saab kududa vastupidavaid töömehesokke, mõnusaid veste ning kampsuneid ja eriti sooje mütse. Ja mis eriti tore - töö edeneb ludinal!

Kui oled suurem kuduja ning soetad korraga vähemalt 3 kg lõnga, siis saadame sooduspakkumise raames paki sinuni Eesti piires pakiautomaadiga tasuta.
Lõnga tellimiseks võta palun ühendust Hallimäe talu perenaisega: kiri@maavillane.ee; 5333 2050 (Olivia).
Loe lisaks

Möödunud aasta juuli alul sai teoks see, et saime viimaks valmis oma liharuumi. Kõik ametlikult tunnustatud ja puha! Nüüd on sellest pool aastat möödunud ja võib esimese kokkuvõtte teha. Loe lisaks

Kõik maine kipub vananema. Ka ebamaisel on sama häda. 2021 aasta lõpuga saatsime pensionile oma maavillase kodulehe teise tõmmise ja alustasime uut aastat uue kodulehega. paremad neist välja sõeluda ja siia uuele kodulehele üles panna. Loe lisaks

Aastaring jälle täis ja jälle võib öelda, et dorperitel läheb jätkuvalt hästi.

Kõik hea on lihtne: hea sööt, korralik sorteerimine, läbimõeldud pidamissüsteemid ja veelkord hea sööt.

Loe lisaks

Vihmase ilmaga on taas rohkem mahti arvutisse vahtida ja vahepeal mõeldud mõtted kirja panna. Kuna Hallimäel on elu viimastel kuudel käinud peamiselt uue liharuumi vaimus, siis on ka mõtted enamasti välja mõeldud liha tükeldades (mitte pügades nagu senini tavaks). Selle tapamaja oli justkui viimane tükk maavillase lambatootmisest - nüüd on siin Karulas justkui kõik olemas.

Loe lisaks