Meie loomad on ka kenasti karjamaal-marjamaal, aga seal on nii märg ja vesine, et ilusate piltidega tuleb veel oodata. Puha mudakoonud ja porisõrad. Ja muud määrdunud kehaosad, millele aitab kaasa vett pilgeni täis karjamaarohi. Aga õnneks sai kevadel laudas paksus põhukihis tehtud palju pilte puhastest dorperitalledest, nii otseses kui ülekantud tähenduses. Ja nagu ütleb Karulakandi uusvanasõna - alati on õige aeg nunnude tallepiltide jaoks.
.jpg)
Nii nagu mõne üleni valge lambatõu puhul sünnivad pigmendigeenide kokkusaamise tulemusena mustad järglased, võib tavalisel tõupuhtal dorperil sündida üleni valgeid järglasi. Nii on aretatud omaette tõug valge dorper. Ka meie karjas on mõned eriti armsad üleni valged talled, aga valgeks dorperiks neid veel nimetada ei saa, selleks peab geen olema püsiv. Ehk kunagi tulevikus saame valgete lammaste pidajatele pakkuda karjatäiendust heade emaomaduste ja kerge poegimisega valgete dorperite näol.
.jpg)
See, millised dorperid nendest nunnudest talledest kasvavad, sõltub lisaks geenidele emade tervisest, karjamaarohust, talvisest söödast jne. Sööt on mu lemmikteema, aga ma hoian ennast tagasi ja jätkan sellega järgmisel korral. Ainult ühe vihmade vahelt napsatud pildi nagu muuseas pistan siia lõppu. Ilu pärast.
Liilia
Lisa kommentaar