Vihmase ilmaga on taas rohkem mahti arvutisse vahtida ja vahepeal mõeldud mõtted kirja panna. Kuna Hallimäel on elu viimastel kuudel käinud peamiselt uue liharuumi vaimus, siis on ka mõtted enamasti välja mõeldud liha tükeldades (mitte pügades nagu senini tavaks). Selle tapamaja oli justkui viimane tükk maavillase lambatootmisest - nüüd on siin Karulas justkui kõik olemas.
Alustuseks on meil olemas imeilusad maastikud kus lambaid kasvatada. Lisaks on meil ka Karula rahvuspark ja seeläbi on maastikuhooldusel ka sügavam missioon - säilitame seeläbi ka Lõuna-Eesti pärandmaastike esindusala.
Teiseks on olemas toredad inimesed, kelle kireks on lambaid pidada. Ei maksa arvata, et siin peavad lambaid vaid maavillased. Eks neid lambapidajaid on ikka palju rohkem - nii pisikeste karjade pidajaid kui ka selliseid, kes tegelevad tootmisega. Ja need inimesed oskavad lugu pidada ka kogu sellest väärtuste hulgast, mida lambakasvatus pakub: lihtne rõõm tallede vaatamisest, hooldatud maastikud, loomapidamise muud väikesed rõõmud, lambaliha, pehme vill, kenad pargitud lambanahad jne.
Mõnusa lambapidamise arenguks on oluline omada häid lambaid. Hea ja ühtlaste omadustega lammas omakorda on saanud nimeks tõulammas. Ja näe imet - hetkel on eestis aretusprogramm kuuel lambatõul, neist kaks uut tõugu on maale toodud just maavillaste poolt. Ja siin neid aretatakse ja valitakse, ikka selleks, et lambapidajad saaksid parimaid loomi karja alustuseks/täienduseks. Lisaks kahele aretusprogrammiga õnnistatud tõule (lleyn ja dorper) kasvatavad maavillased ka imemõnusaid meriinolambaid. Niisiis tõulambaid igasse keskkonda ja erinevatele eesmärkidele. Ja kui Maamessil on korraldatud tõuloomade näitus-hindamine, siis on maavillased alati ka kõrgemate kiituskirjadega koju tulnud.
Vahest on lambapidamisega ka muresid ja hüva nõu osutub kõige kallimaks. Õnneks on Maaelu Sihtasutusel olemas põllumajanduskonsulendid, kes riigi toel tootjale head nõu annavad. Ja vaata imet - eesti seitsmest lambakasvatuskonsulendist elavad koguni kolm just Karulas! No ja loomulikult juhtub mõni neist just kõige kriitilisemal hetkel sisse astuma ning mure saab lahendatud. Kui lisada juurde veel see, et lähikonnas elab koguni 6 diplomeeritud loomaarsti (!), neist kolm väga kogenud lammaste alal... See vist ongi õnn.
.jpg)
No ja kord aastas peab lambaid pügama. Ja siis peab selle villaga midagi ka teha oskama. Enam ei pane imestama tõdemus, et Karulas on lambapügaja, kes pügab lisaks kodustale ka kaugemalt Kagu-Eesti ja Põhja-Läti lambaid. Ning Karula naistel on teadmiseid lambavillast, nahkadest ning nendega ümberkäimisest. Kui vaja saab lõnga valmis vanal moel vokiga, kui vaja siis saadame villa kasvõi itaaliasse ketruseks. Ka oma väike vildivabrik töötab juba kümmekond aastat.
.jpg)
No ja nüüd siis iile täpp peale. Saime valmis ka oma kohaliku lihatööstuse. Mahetunnustatud tapamaja ja lihalõikus/pakendamine. Ikka sama moodi nagu muudki maavillaste tegemised - see ei ole suurtootmine vaid kvaliteedile keskenduv väiketööstus. Oma lammas, oma karjamaalt läbi oma lihatööstuse - ja mahedalt. Saame kvaliteetseima liha ja nahad jäävad kah koju. Ja liha saab lõigata iga kliendi soovi järgi just selliseks tükiks nagu retseptiraamatus pildil oli. Lisaks suudame pakkuda teenust ka teistele lambakasvatajatele, kes tahavad oma loomi parimal moel realiseerida.
Tempel kintsul näitab, et riik on teinud järelvalvet ja see liha vastab kõikidele kvaliteedi ja toiduohutusalastele nõudmistele.
Jahekamber on nüüd täis parimaid tallerümpasid.
Rümbad saab kohapeal lõigata just kliendile sobivateks tükkideks.
Nii saabki kokku see, mida võib lustipärast nimetada Karula lambatööstuskompleksiks. Olemas on pea kõik vajalik, et lambakasvatust arendada ja teha seda hästi.
Mis nii viga lambaid pidada.
Mats
Lisa kommentaar