Möödunud aasta juuli alul sai teoks see, et saime viimaks valmis oma liharuumi. Kõik ametlikult tunnustatud ja puha! Nüüd on sellest pool aastat möödunud ja võib esimese kokkuvõtte teha.
Kuus kuud möödus üsna kiirelt ja töiselt. Kuna selleks, et meie liharuum igati korralik saaks müüsin ma enamiku talledest kokkuostu, siis on valdav osa lihaks tehtud lambaid teenustöö. Aga ega sellest midagi - kõhtu see lihakraam igatahes jõudnud on.
Eks algul kulus üksjagu aega pusimise ja kohanemise peale - on ikka täiesti erinevad teemad, kas teha lammas lihaks traditsioonilisel viisil (nii nagu minu isa minule kunagi õpetanud on) või siis moodsamal ja palju puhtamal viisil. Palju leiutamist, katsetamist, ümbertegemisi ja õppimist. Tänud Antsule, kes kõrvalt vaatas ja keda sai ise kõrvalt vaadata - nii õpib teinekord kiiremini kuna on aega analüüsida. Aga igatahes oli see vaev seda väärt - viimaks ometi on võimalik toota parimat liha parimatelt lammastelt!
Kui kokku arvata, siis on Hallimäe lihakarnist Eestlaste toidulauale selle kuue kuu jooksul rännanud umbes 6000 kg lambaliha. Nii 1000 kg kuus. Seda on üksjagu palju. Tore (ja üksjagu harjumatu) on seda nii mõtelda - nüüd me siis aitame sellel väärtuslikul toidul jõuda Eesti toidulauale - need talled ei rända kusagile Kesk-Euroopasse vaid rõõmustavad meie eneste kokkade maitsemeeli:)
Veelgi ägedam on olnud koos Kalde taluga (Metsik Elu OÜ) arendada kitselihamajandust. Kui lammastega olen tegelenud lapsest peale, siis kitsede lihaks tegemine oli uuem ja see mis sealt leida veel palju huvitavam. Koos tehnilise poolega sai ka kitseliha ise rohkem köögis kasutatud ja see on sõltuvus! Päris tihti on nüüd nii, et kui kitseliha tuleb töötlemisse, siis jookseb suu vett - kitseliha on lihtsalt nii hea! Palju leiutamist ja katsetamist on viinud mitmete ägedate viisideni kuidas kitseliha söögitegemiseks tükeldada ja taas - kõik see liha on jõudnud kodumaa köökidesse. Kokku umbes 500 kg kitseliha - pole justkui palju? Mõnel kuul on see kõik, mis Eestis üldse toodetakse. Küsige Mardilt kitseliha (võib ka minult küsida - eks ma siis küsin omakorda Mardilt) ja proovige - see on tõesti väga õrn ja maitsev suutäis.
Iga päev värske lihaga lisab uusi mõtteid, kogemusi ja oskusi. Igav ei hakka! Kui mahti saame, siis katsume teha ka mõned praktilised õppepäevad lamba- ja kitseliha lõikamisest. Ja kui huvilisi on siis ka lammaste ja kitsede tapatoimingute läbiviimisest nii kodustes tingimustes kui väiketapamajas.
Kellel kõht tühi ja importsealiha asemel kodumaise talleliha järgi isutab - andke julgesti teada - selle lihatüki peate te saama!
Ja veebruari kuu alguseks on oodata ühe suurema portsu Hallimäe talu lambalihapelmeenide valmimist. Mitte selliste, kus sees vana sealiha ja maitseks lambarasv vaid ehedad oma talu mahelamba lihast valminud hõrgutised. Sinna sisse iga lihatükk ei pääse - neid me valime hoolega. Sööme ise ja jagub ka müügiks.
Eks algul kulus üksjagu aega pusimise ja kohanemise peale - on ikka täiesti erinevad teemad, kas teha lammas lihaks traditsioonilisel viisil (nii nagu minu isa minule kunagi õpetanud on) või siis moodsamal ja palju puhtamal viisil. Palju leiutamist, katsetamist, ümbertegemisi ja õppimist. Tänud Antsule, kes kõrvalt vaatas ja keda sai ise kõrvalt vaadata - nii õpib teinekord kiiremini kuna on aega analüüsida. Aga igatahes oli see vaev seda väärt - viimaks ometi on võimalik toota parimat liha parimatelt lammastelt!
Kui kokku arvata, siis on Hallimäe lihakarnist Eestlaste toidulauale selle kuue kuu jooksul rännanud umbes 6000 kg lambaliha. Nii 1000 kg kuus. Seda on üksjagu palju. Tore (ja üksjagu harjumatu) on seda nii mõtelda - nüüd me siis aitame sellel väärtuslikul toidul jõuda Eesti toidulauale - need talled ei rända kusagile Kesk-Euroopasse vaid rõõmustavad meie eneste kokkade maitsemeeli:)
Veelgi ägedam on olnud koos Kalde taluga (Metsik Elu OÜ) arendada kitselihamajandust. Kui lammastega olen tegelenud lapsest peale, siis kitsede lihaks tegemine oli uuem ja see mis sealt leida veel palju huvitavam. Koos tehnilise poolega sai ka kitseliha ise rohkem köögis kasutatud ja see on sõltuvus! Päris tihti on nüüd nii, et kui kitseliha tuleb töötlemisse, siis jookseb suu vett - kitseliha on lihtsalt nii hea! Palju leiutamist ja katsetamist on viinud mitmete ägedate viisideni kuidas kitseliha söögitegemiseks tükeldada ja taas - kõik see liha on jõudnud kodumaa köökidesse. Kokku umbes 500 kg kitseliha - pole justkui palju? Mõnel kuul on see kõik, mis Eestis üldse toodetakse. Küsige Mardilt kitseliha (võib ka minult küsida - eks ma siis küsin omakorda Mardilt) ja proovige - see on tõesti väga õrn ja maitsev suutäis.
Iga päev värske lihaga lisab uusi mõtteid, kogemusi ja oskusi. Igav ei hakka! Kui mahti saame, siis katsume teha ka mõned praktilised õppepäevad lamba- ja kitseliha lõikamisest. Ja kui huvilisi on siis ka lammaste ja kitsede tapatoimingute läbiviimisest nii kodustes tingimustes kui väiketapamajas.
Kellel kõht tühi ja importsealiha asemel kodumaise talleliha järgi isutab - andke julgesti teada - selle lihatüki peate te saama!
Ja veebruari kuu alguseks on oodata ühe suurema portsu Hallimäe talu lambalihapelmeenide valmimist. Mitte selliste, kus sees vana sealiha ja maitseks lambarasv vaid ehedad oma talu mahelamba lihast valminud hõrgutised. Sinna sisse iga lihatükk ei pääse - neid me valime hoolega. Sööme ise ja jagub ka müügiks.
Lisa kommentaar