Hallimäe talus on lleyni tõugu lambaid kasvatatud alates 2014 aastast. Oma varasemad maalambad olime selleks hetkeks vahetanud juba valdavalt meriinolammaste vastu. Kui tahtsime keskendusa veelgi enam lambakasvatusele, siis vajasime ka lammast, kes oleks tootlik ja turul vajalik. Pika uurimise, erinevate tõuaretajate külastamise järel välisriikides ning kodumaise aretusvajaduse analüüsi järel jõudsime lleyni tõuni.
Oma esimesed tõu-uted tõime Belgiast. Esimesed jäärad aga Inglismaalt. Kuna algpopulatsioon oli väike, kõik loomad noored ning elanud üle olulise keskkonnamuutuse, siis olid esimesed aastad rasked. Julgust andis ühe vana ja lugupeetud lleyni aretaja mõttetera, et korraliku karja ülesehitamine võtab vähemalt 10 aastat. Ja seda läbi raske töö ja ka mõningate tagasilöökide.Utt oma 3 kuuste talledega
2025 aastaks oleme oma puhtatõulise põhikarja kasvatanud 80 uteni, neilt saame 140-150 talle. Natuke kolmikuid, natuke üksikuid (esmapoegijatelt), enamasti terveid tugevaid kaksikuid. Poegimisajal valvekordasid ei ole, öösiti magame omas voodis. Mõned poegimisabid on ikka vaja anda ja mõned talled paraku ka surevad. Tallede poegimisaegne suremus jääb enamasti nii 3-5 surnud talle 100 sündinu kohta.Poegimine on meil planeeritud laudaperioodi viimasesse veerandisse - algab see märtsi keskpaiku ja kestab enamasti 3 nädalat. Kui talled käes, siis hakkavad uted saama paremat silo, et oleks piisavalt valku-suhkruid piima tootmiseks.
Ja kui ilmad lubavad, siis liiguvad loomad juba aprilli teiseks nädalaks laudast välja. Mitte veel rohelisele karjamaarohule (kuigi mõne lible leiab sedagi) aga lauda kõrvale tallede kepsutamise kopplisse. Seal on rohkem ruumi ja värskem õhk ning kasvavatel talledel palju ruumi ringirallimiseks.
Oleneb küll aastast aga nii mai esimese nädala lõpus saavad loomad viimaks värskele rohule karjamaal.
Parimate uttede (poegivad ilma abita kaksikuid, tallede juurdekasv enam kui 200 g päevas) järeltulijatest vaatama juba varakult välja ilusad jäärtalled, kellest kasvatame tõujäärad teistele karjadele, ka utt-talledest läheb parim osa suguloomadeks (endale karja täienduseks ja tõulooma müüki). Ülejäänud järelkasvu realiseerime oma talu lihakarnis. Kiiremakasvulised talled võtavad kaalus juurde esimestel elukuudel enam kui 300g n ing saavutavad tapaküpsuse 3.5 kuuga. Põhiline osa jõuab realiseerimisse siiski nii 5-6 kuuselt (päevased keskmised juurdekasvud nii 200-250 g). Hea kaubanduslik tallerümp on meie maitsejärgi 18-22 kg raske
Lleyni uttesid müüme sügisel, siis on talled võõrutatud ja nii 5-6 kuud vanad. Selles vanuses on suurem osa kasvuraskusi möödas ja kena utt-tall võiks kaaluda nii 40-50 kg. Kuigi kaalud on kenad me ise esimesel eluaastal tallesid ei paarita vaid laseme neil kenasti suureks saada. Parimad jäärtalled kasvatame ületalve ning müüme pärast kevadist pügamist ning tõulooma hindamist juba täiskasvanud loomadena (1-1.5 aasta vanuselt). Nii on kindel, et ostatud kallis tõujäär on valmis ja võimeline ka seda tööd tegema, mida talt oodatakse. Lisaks võib siis kindel olla, et jäära tõuomased omadused on selgelt välja kujunenud ning ei esine ebasoovitatavaid kõrvalekaldeid.
2025 aastaks oleme oma puhtatõulise põhikarja kasvatanud 80 uteni, neilt saame 140-150 talle. Natuke kolmikuid, natuke üksikuid (esmapoegijatelt), enamasti terveid tugevaid kaksikuid. Poegimisajal valvekordasid ei ole, öösiti magame omas voodis. Mõned poegimisabid on ikka vaja anda ja mõned talled paraku ka surevad. Tallede poegimisaegne suremus jääb enamasti nii 3-5 surnud talle 100 sündinu kohta.Poegimine on meil planeeritud laudaperioodi viimasesse veerandisse - algab see märtsi keskpaiku ja kestab enamasti 3 nädalat. Kui talled käes, siis hakkavad uted saama paremat silo, et oleks piisavalt valku-suhkruid piima tootmiseks.
Ja kui ilmad lubavad, siis liiguvad loomad juba aprilli teiseks nädalaks laudast välja. Mitte veel rohelisele karjamaarohule (kuigi mõne lible leiab sedagi) aga lauda kõrvale tallede kepsutamise kopplisse. Seal on rohkem ruumi ja värskem õhk ning kasvavatel talledel palju ruumi ringirallimiseks.
Oleneb küll aastast aga nii mai esimese nädala lõpus saavad loomad viimaks värskele rohule karjamaal.
Parimate uttede (poegivad ilma abita kaksikuid, tallede juurdekasv enam kui 200 g päevas) järeltulijatest vaatama juba varakult välja ilusad jäärtalled, kellest kasvatame tõujäärad teistele karjadele, ka utt-talledest läheb parim osa suguloomadeks (endale karja täienduseks ja tõulooma müüki). Ülejäänud järelkasvu realiseerime oma talu lihakarnis. Kiiremakasvulised talled võtavad kaalus juurde esimestel elukuudel enam kui 300g n ing saavutavad tapaküpsuse 3.5 kuuga. Põhiline osa jõuab realiseerimisse siiski nii 5-6 kuuselt (päevased keskmised juurdekasvud nii 200-250 g). Hea kaubanduslik tallerümp on meie maitsejärgi 18-22 kg raske
Lleyni uttesid müüme sügisel, siis on talled võõrutatud ja nii 5-6 kuud vanad. Selles vanuses on suurem osa kasvuraskusi möödas ja kena utt-tall võiks kaaluda nii 40-50 kg. Kuigi kaalud on kenad me ise esimesel eluaastal tallesid ei paarita vaid laseme neil kenasti suureks saada. Parimad jäärtalled kasvatame ületalve ning müüme pärast kevadist pügamist ning tõulooma hindamist juba täiskasvanud loomadena (1-1.5 aasta vanuselt). Nii on kindel, et ostatud kallis tõujäär on valmis ja võimeline ka seda tööd tegema, mida talt oodatakse. Lisaks võib siis kindel olla, et jäära tõuomased omadused on selgelt välja kujunenud ning ei esine ebasoovitatavaid kõrvalekaldeid.
Lisa kommentaar