„Kui on head mastifid, hundid ei murra“, ütleb rändkarjus ja mastifikasvataja Gregorio küsimuse peale, kuidas teil huntidega on.
Võtsin kohe uurida kui palju neil siis hunte on. Hispaania huntide arvukus on hinnanguliselt 2000–3000. Nende populatsioon on koondunud kahte piirkonda: umbes 700 Galicias ja 1600 Castilla ja Leónis .
Milline siis on hea mastif?
Gregorio ütleb, et hea mastif peab olema lammastesse kiindunud, peab teadma, kuidas neid huntide eest kaitsta, peab olema vapper ja samal ajal austama inimesi. Ja kõige tähtsam, tal peab olema hea nina huntide avastamiseks. Mastifid on tõhusad, aga neid on kallis pidada. Samas on see raha, mida paljud karjused peavad hästi investeerituks. On ka neid, kes peavad seda kulu liigseks. Täiskasvanud koer on „hindamatu väärtusega“, kinnitab Gregorio.
Leoni piirkonna mastifid.
„Ajalooliselt on kõik, kes on tahtnud ja tahavad häid mastife, Leóni tulnud,“ ütleb Gregorio
Igal aastal registreeritakse Hispaanias üle 1200 hispaania mastifi kutsika. See on selle koeratõu ametlik nimi, keda on juba aegade algusest peale peetud kariloomade, eriti lammaste valvamiseks. Enamik neist koertest on aga mõeldud kodukoerteks ja näitusekoerteks, mitte töökoerteks. Huntide hävitamine 1970. aastatel mõjutas ka mastifite aretust. Geneetiline pärand karja kaitsta jäi koerte valimisel aretuses tahaplaanile. Tulemuseks olid tööks sobimatud mastifid.
Leoni piirkonna hispaania mastifitel ei ole küll eraldi tõutiitlit, aga nad on teenitult väga kuulsad ja legendaarsed karjavalvekoerad hispaania mastifite hulgas. Koerad on nõutud ka väljaspool vana kuningriigi ja Hispaania piire, kuid mitte näituseloomadena, vaid just oma iidse funktsiooni tõttu: karjade valvamine. Need on koerad, kelle loomuses on karja kaitsta.
Leóni provintsis peavad jõekallaste ja mäekurude vahel elavad rändkarjakasvatajad oma kariloomade kaitseks umbes 250 mastifit. Mastifeid kasutatakse ka lehmade karjatamiseks. paljud tegelevad karjatamisega paralleelselt mastifite aretusega, et seeläbi oma karja saada ideaalseid koeri. Ühtlasi on see ka lisa sissetulek koerte pidamisega kaasnevate kulude katmiseks. Leóni rändkarjustel on keskmiselt seitse mastifit 1000 lamba kohta. Samas ühest koerast väikesele karjale kaitset ei ole.
Välimiku osas peetakse oluliseks, et nad oleksid suured, suure peaga, heade jalgadega ja tugevad. Kui koerad on väikesed, on vaja rohkem koeri ja see suurendab nende toidu ja hoolduse kulusid.
Aeg-ajalt meil siis Eestis ka ikka küsitakse, et kuidas sa tead, et su koerad töötavad. Tegelikult ei teagi… või vastupidi, just tean, sest hundid pole lambaid kimbutamas käinud.
Ega väga palju ei ole uuritud seda teemat. Vaatamata mastifite kasutamise populaarsusele ja pikale ajaloole Hispaanias, ei leidnud just palju teavet kui efektiivselt nad töötavad ja kui palju kasu sellest on.
2004-2008 vältas Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Horvaatias ja Hispaanias LIFE COEX projekt. Selle projekti raames viidi 148 farmi kokku 245 kutsikat. Portugalis hinnati mastifi aastaseks ülalpidamiskuluks 140–330 eurot ja erakordse veterinaararsti abi korral oli see 250–500 eurot. Seevastu hindasid nad, et 37%-l farmidest, kus kiskjate mõju on keskmine kuni suur, vähendas mastif kahjusid 520–1445 euro võrra aastas. 43%-s farmidest, kus kiskjate mõju oli väike, teeniti koera kulud tagasi alles kolmandal või neljandal aastal. Mastifite seas täheldati ka kõrget suremust esimese kahe eluaasta jooksul. Hispaanias vähenes kahju 65%, kui mastifid farmi toodi.
Salvatori V y A.D. Mertens. 2012. Damage prevention methods in Europe: experiences from LIFE nature projects. Hystrix. 23 (1): 73-79
Lisa kommentaar