header
eesti english по русски suomeksi

Avaleht
joon
Meist
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lambanahad
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Müük
Titekaup
Vildid
Lõngad
Lambad
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
© Maavillane 2011
 
Päevaraamat
sisujoon

Sündisid kauaoodatud hundimurdjad!

Leilil sündisid täna kutsikad! Nende elu mõtteks on saada üleriigilisteks hundivastasteks salarelvadeks lambakarjades. Meie  Leili (originaalis slaavi juurtega Leila) on kesk-aasia lambakoer, kelle tõupuhtast  "esimesest abielust" sündinud kutsikad valvavad juba mitmeid Eestimaa lambakarju. Tänavune tõsine hundiprobleem sundis meid jälle tegudele. Seekordne pesakond on tõhusama tulemuse huvides hoopis kahe tõsise karjavalvetõu ristumiskohas. Kutsikate isaks on puhtatõuline ungari komondor, kes valvab  Porkunis Matthew lambakarja. Tervised ja tänud siinkohal Porkunisse! Lisan pildi õnnestunud mesinädalatest sealses lambalaudas, kus sel perioodil oli lausa kirglik topeltvalve.

Tundub, et peale ööpäevast meeleolukat poegimismaratoni on kutsikate arv 12 peal pidama jäänud. Kaks on Leili suguvõsast mustakirjud, aga ülejäänud valged, suurem osa isased. Tugevad ja toimekad on nad juba praegu meie toanurgas ema nisade pärast rüseledes ja õige pea kolivad nad üle ukse lambalauta, kus saavad lammaste keskel oma lasteaia. Seal saab Leili neid imetamas käia ja kogu kutsikate lapsepõlv möödubki lammaste keskel, et nad kasvaks karjaga kokku ja kulgeks edaspidi karjamaalt karjamaale lambakarju saates.  Pistan siia pildi meie esimese pesakonna muhedast "assimileerumisprotsessist" meie laudas kolm aastat tagasi. Kaisusmagamine.

Kaotasime sel suvel jälle hundirünnakutes mitukümmend lammast, Hallimäe kari ka üle kümne. Paljudes karjades üle Eestimaa oli paraku samamoodi hulganisti hundihäda. Loodame seetõttu kevadel karjaminevatest kutsikatest palju, koerast paremat kaitsevahendit tõenäoliselt polegi. Aastatuhandeid on ju suured tugeva kaitseinstinktiga koerad lambaid kaitsnud. Näiteks mastifid, kaukaasia ja kesk-aasia lambakoer (ka sage-koochee), lõuna-vene lambakoer, komondor, maremma, podhalan, pürenee karjakoer ja paljud-paljud teised tõud on ju algselt ainult karjakaitsekoerteks aretatud ja alles tänapäeval lemmikuteks ja näitusekoerteks saanud. Nende väärt iseloomuomadused on aga paljuski alles ja vajavad jälle kasutuselevõtmist. Vaprus, iseseisvus, analüüüsivõime, lojaalsus, mõnetine umbusklikkus ja vahel keerukavõitu sügav loomus viitab kunagistele kohustustele. Lihtsalt kiskjate kadumine paljudest riikidest on karjavalvekoerad koju kotile või näituseringi ajanud. 

Aga Eestimaal on ju täiskomplekt lambarappijaid olemas - hulkuvad koerad, hundid-ilvesed-karud, kahejalgsed karjavargad ja rebased-rongad. Tuleb kunagiste karjavalvurite hulgast parimate omadustega isendid jälle töösse võtta. See nõuab muidugi veidi teistsugust lähenemist kutsika kasvatamisele, mina nimetan seda asotsialiseerimiseks, mis kõlab veidi jõhkralt, aga iseloomustab iseseisvumise protsessi. Koer peab inimest jäägitult tunnustama liidrina ja tundma põhikorraldusi, aga tavapärane kutsikaga hullamine, kaasasvedamine ja mängimine jääb paraku ära. Koer läheb kutsikana karja ja jääb sinna. Liigub, magab ja elab koos loomadega. Probleem on söötmisega, sest see võib tekitada koeras soovi oma toitu lammaste eest kaitsta. Igasugust tülipõhjust lammaste ja koera vahel aga tuleb igal juhul vältida. Näiteks sööta koera eraldi või inimese juuresolekul, mitte jätta sööki ette. Kutsikal peab olema võimalus lammaste juurest oma turvalisse aedikusse pääseda, aga alati jälle vabalt tagasi minna. Hiljem tuleb aedikud lihtsalt ära võtta ja jättagi koerad lammaste vahele. Talvine kutsikate karjapanek on selles mõttes väga hea ajastus, sest uttedel pole veel tallesid ja koer ei kujuta neile mingit ohtu - tülivältimise kuldreegel. Kevadiseks poegimisajaks on uted kutsikatega harjunud ja edasi siirdutakse juba koos karjamaale - koera kari on nüüd lambad, mitte enam inimene. Ilmselt otsib koer igas koplis endale lemmikkoha, kust ta karja kõige paremini jälgida saab.ja lambaid luurav kiskja valib sellist karja kohates lihtsama tee - läheb pigem püüab ilma ihukaitsjata metskitse kui hakkab tüli norima koguka ja valvsa karjavalvuriga.

Eelmiste kutsikate koolitamise ajal saime nõu ja abi raamatust "Guarding Dogs". Traditsiooniliselt töötavaid karjakoeri kohtasime mullu Lõuna-Prantsusmaal meriinosid ostmas käies, kus pürenee karjakoerad lähevad kevadel karjaga mägedesse ja tulevad hilissügisel tagasi. Eestimaal on ju ka juba mitmete tõugude esindajad karjades toimetamas. Muidugi tuleb nii erilise ametiga koerte koolitamisel ette tagasilööke, aga proovima peab. Kui teha endale selgeks hierarhiaküsimused, rivaliteediprobleemid ja stressifaktorid, siis ongi lambakari kaitstud. Igatahes ei jää me käed rippu pealt vaatama, kuidas kiskjad jätkuvalt meie lambaid murravad, vaid saadame kevadest oma hambulised vasturelvad karjamaale. Jaksu kõigile, kes samade küsimustega ametis.

Liilia

 

Kommentaarid

qvkaghjuboj kirjutab 19. aprill 2014:

1fdx5H <a href="http://hgtlbuhiqvji.com/">hgtlbuhiqvji</a>, [url=http://iteviznnshqt.com/]iteviznnshqt[/url], [link=http://ihkirtgvakxq.com/]ihkirtgvakxq[/link], http://gsilzscibmkz.com/

ronvgrr kirjutab 15. aprill 2014:

vs5ZDK <a href="http://kyyzyqlosnap.com/">kyyzyqlosnap</a>, [url=http://oddmhnudqwus.com/]oddmhnudqwus[/url], [link=http://sxuevacijlse.com/]sxuevacijlse[/link], http://gxvkmvwbpnyn.com/

Liilia kirjutab 26. jaanuar 2012:

Aga, kullapaid, siis te peate RUTTU tulema, sest nad kasvavad iga päevaga mürinal ja pole varsti enam miskid karvapallid vaid jooksevad väikesest poisist üle nagu niuhti. Nagu jääkarupojad! Ja pealegi lahkub järgmisel nädalal uude kodukarja viimane äramineja karvapall ja siis jääb alles ainult meie oma Nessi, kes jääbki meie lauta lammasti kaissu elama. Teda saab küll veel mõnda aega nätsutada. Natuke, enne kui ta vasikasuuruseks kasvab :))

Melika kirjutab 14. jaanuar 2012:

Tere kõikidele!!! Meie siin abikaasa ja pojaga mõtlesime, et peaksime nüüd ka külla tulema, kui teil pesa valmis sai :) Ja Tali-lapsed (mina nüüd mitte enam-Tali) on teada-tuntud loomaarmastajad, kui mitte nätsutajad... neid väikseid palle tahaks küll oma silmaga näha :P Jõudu, jaksu ja paksu lund teile :) Melika, Hardi ja Karl

Liilia kirjutab 13. detsember 2011:

Thank you, nice to heard about you, Julia! Yes we need a female puppy from this litter for ourselves. Definitely female - NOT to be a good company with Leili. Leili has to be at home and the young one has to guard the flock on the pasture, I hope they´ll stay separated and don´t try to visit each other when both of them are female. We had such a problems with our previous MALE puppy - sometimes he left the pasture to visit Leili and walk around with her. But of course all the puppies are really cute and eat a lot!

Julia kirjutab 5. detsember 2011:

They are so quite!!!Congratulations!!!Hope, they will be great and very smart sheep dogs!!!Are you going to keep anyone for yourselves?!?

Liilia kirjutab 20. november 2011:

Ja muidugi suur tänu kõigi heade soovide eest! Katsikukingiks sobib lillede asemel kena lehkav rupskiämber - süüa hakkab nüüd minema kõvasti...

Liilia kirjutab 20. november 2011:

Isa Bob on pügatud jah. Ta oli suvel veel palju nudim ja nägi välja üsna lamba moodi :) Töökoeral ei jõua keegi paraku neid rastalokke korras hoida. Seda kammimist, palsamiga mässamist ja föönitamist on näitusekomondoridel omajagu. Ma tean, et komondorid töötavad jätkuvalt ungari lambakarjades ja ma ei kujuta ette, kas seal selle pika karvastikuga üldse toimetatakse. Ikka pügatakse. Algselt kandis nii võimas karvakasukas kaitsefunktsiooni nii ilmastiku kui kiskjate vastu - kui see on lisaks parajalt pulstunud, siis on ründajal sellest kaunis raske läbi hammustada (ka mastifite lõualott on minu teada selleks aretatud, et kaitsta võitluses kõripiirkonda jne). Räägitakse ka legende valgete karjavalvekoerte maskeerumisest karja hulgas ja isegi sellest, et komondoride rasta võtab külge lammaste lõhna, et koer saaks kiskjat lähedalt rünnata. Kes teab. Mis puutub turistidesse, siis Leili pole siiani veel ühtegi turisti ära söönud kuigi me elame Karula Rahvuspargis ja turiste käib aasta läbi. Siit lauda kõrvalt Leili tööpiirkonnast on sammu kiirendades hulga matkajaid ja orienteerujaid läbi käinud, Leili saadab neid haukudes oma koplite piirideni, aga loomupärane analüüsivõime aitab heal karjakaitsekoeral aru saada, mis toimub. Leili lapsed pole karjades ka minu teada ühtegi matkajat ega marjulist rünnanud, sest need pole lammaste vastu huvi üles näidanud. Ja muidugi pole inimesel lambakoplisse ju tavaliselt asja ka. Meie matkarajad on tehtud enamasti koplite vahele, mitte neist läbi.

liina kirjutab 20. november 2011:

pilte vaadates tekkis korraks isegi kahjutunne, et meil siin hunte ei liigu! ... ptui-ptui-ptui.... Ja tundub, et isa on pügatud? Peaks neil ju pikk rastakarv olema? Tea kas sünniks see ka vokist läbi lasta? Palju jaksu beebiemmele ja tema toetajatele!

Kalle kirjutab 19. november 2011:

Loodan,et need hundimurdjad teil turiste-matkaselle maha ei murra! Edu teile!

Lilian kirjutab 19. november 2011:

Õnnitlused Leilile! Pikka kannatust! Annab ikka katsikukinke teha kaheteistkümnele, aga kui valmis saame tuleme katsikule.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon